Fly ja Woddy osalesid modellidena Montoni 2014 talvise rõivakollektsiooni pildistamisel :)

Agility trennid Woddyga on edenenud kenasti ja tundus, et võiksime võistelda ametlikus A1 klassis. Mõeldud, tehtud. 19.10.2013 toimusid Loo hallis järjekordsed agility võistlused ja panin Woddy kirja A1 kolmele jooksule. Nädal enne võistlusi käisime Soomes kelgukoerte laagris ja ei teagi kas lihtsalt reisimuljed, kaasas olnud Meera jooksuaeg või Woddy jooks koos 10 pealise rakendiga ajasid poisil pea täitsa sassi :). Trennid laagrist tulles ja enne võistlust olid lihtsalt jubedad - kontakti ei olnud ja tundus nagu oleksime tasemes umbes pool aastat tagasi läinud.
Loomulikult ei olnud peale selliseid trenne mingit kindlust võistlusele minnes, aga kui kirja oli juba pandud siis otsustasin ikkagi minna. Võistlus oli täielik läbikukkumine - 3 rada kõik disklaff! Kahel viimasel jooksul sai meile saatuslikuks kõikuv poom, mida ei osanud oodata. Woddy kardab kõrgust nii et poomi ja kiige õppimine oli tema jaoks raske. Nüüd tal probleeme trennis ei ole poomiga olnud, aga võistluse natuke kõikuvalt poomilt hüppas ta alla. Lisaks kõikuvale poomile olin ise ebakindel, kontakt ei olnud koeraga hea ja Woddy oli närviline ning kees kohe üle kui midagi oli vaja korrigeerida.
Sellelt võistluselt märksõnad iseendale - harjuta Woddyga käimist ebakindlatel pindadel, õpeta selgeks püsivus stardis ja iseseisev sisenemine slaalomisse.

Otsustasime see aasta koos huskyentusiastidega Eestist teoks teha ühe juba tükk aega peas küpsenud plaani - võtta osa Soomes Jämijärvil toimuvast kelgukoerte treeninglaagrist.
Ületasime lahe põhjanaabritega juba reede õhtupoolikul, et laupäeval varakult kohal olla. Kuna laagripaik asus keset metsa, sai sõiduvahendiks valitud camper, et ööd veidi mugavamalt mööda saata - oktoobrikuiste heitlike ilmadega telgis ööbimine ei tundunud kõige ahvatlevam :).
Koeri oli meil kaasas kokku 6 - nendest 4 Ülle tõsist veokoera, Emma nooruke Meera ja minu Woddy. Woddy jaoks oli see esimene reis järelkärus koeraboksis. Camperiga mitmeid Euroopa reise läbi teinud Woddy jaoks ei olnud see midagi ületamatut. Ja kuigi Meeral oli jooksuaja tippaeg, pidas Woddy end ülal kui tõeline dzentelmen :).
Nii me siis saabusime camperiga Jämijärvile (ca 300 km Helsinkist) kella 1 või 2 ajal öösel pilkases pimeduses, koeraboksidega järelkäru taga vuhisemas. Ei saanudki aru, kas olime ikka õiges kohas - camperist väljudes oli õhk karge ja külm, hingeõhk auras ja mets lõhnas sügiseselt ning valitses haudvaikus... Pealampidega ringi vaadates oli siiski näha metsa all teisi campereid ja busse ning eemalt tuvastasime ka tuttavlikud magavad karvakerad - olime siiski õiges kohas :).
Järgmisel hommikul algas laagrielu varakult ja küllaltki lärmakalt - enne võistlust oli ju vaja koerad sööta ja jalutada. Ülle võistles neljase rakendiga ja saavutas tubli tulemuse REK2. Woddy ja Meera said käppa harjutada koos sugulastega Saana 10-ses rakendis ATV-d järel vedades. Sain elus esmakordselt võimaluse ise ATV-l kaasa sõita, mis oli hindamatu kogemus. Nägin treeningu käigus kuidas nii suure rakendiga toimetatakse, kuidas käib start, pöörded, peatused, möödumised teistest rakenditest, jootmine ja finish. Woddy oli alguses natuke häiritud kaelaliinist ja sellest, et tema kõrvale pandud tüdruk oli talle nii ligidal :). Aga kui juba jooksma sai, siis ununes kõik muu ja Woddy töötas kenasti.
Siit märkus iseendale - harjuta koerad jooksma kaelaliiniga (isegi kaheses rakendis)!
Üldiselt oli kogu laager üks suur kogemuste ammutamise pagas. Tänud kogu meie toredale reisiseltskonnale ja Saanale, kelle nõuanded olid hindamatud ja kelle koertega oli väga tore koos treenida.